Balti MV tavarada ja teade, Zarasai

BMV tavarada

Tavarada WRE
Rada: 10.6 km
Aeg: 1.18.35
Koht: 9. / 40

Ma olen tähele pannud, et kui mul raja algul kõik ei lähe nii, nagu plaanitud, siis see muudab mind tähelepanelikumaks ning ettevaatlikumaks. Samas kui esimesed punktid tulevad lihtsalt, siis hakkan ennast liigselt usaldama ning võtma riske, mis ennast ei õigusta.

Esimesse punkti minnes otsustasin sisseelamiseks kasutada rohkem kindlaid objekte (sihti) kui usaldada enda suunajooksu. Üldiselt sain hakkama, kuid siiski jäi mulje, et see tuli natuke kobapeale, kui mõni meeter punktist eemal jäärakus enda paika sain. Teise punkti joostes oli suuri probleeme reljeefist aru saamisega ning seega kaldusin ideaalsest trajektoorist liiga paremale. Õnneks tihnik püüdis mu kinni, kuid suuremast veast see mind siiski ei päästnud. Punkti piirkonda jõudes teadsin, et olen õiges kohas, kuid kaardil kujutatud orvandeid ma sealt leida ei suutnud. Kõik oli ühtlaselt lauge minu jaoks ning pead tõstes punkt ka silma ei jäänud, või nohh, nii ma arvasin. Nägin kaks korda midagi punast, aga see tundus tol hetkel

Tavaraja 2. punkt.
Kui teised lähenesid punktile vasakult,
siis mina pärast pea 3' seiklust paremalt.
Pilt: Donatas Lazauskas

pigem mingi muu metsa alla veetud prahina, kui minu punktina ning nii ma tuiasin seal pea 3min kuni lõpuks kolmanda nurga alt ikka silm punkti ära fikseeris. Isegi gepsult on näha neid kahte seisakut, kus ma jäin punkti vaatama, aga ei saanud aru, et see punkt oleks. Punkti võttes nägin eemalt lähenemas tagant startinud valgevenelast ning see motiveeris kiiremini jooksma. Vedas, et tegu oli pikema etapiga, sest ma sain ise ka tol hetkel aru, et ma hakkasin jälle liigselt rapsima ning plaanipäratult jooksma. Õnneks suund oli enam-vähem õige ning mäeseljakule jõudes hakkas mõistus ka tagasi tulema. Sealt edasi kulges jooks pigem ettevaatlikult, ka lubasin endale seisakuid kaardilugemiseks, et punktid korralikult kätte saada. Töötas päris ilusti! 8ndasse otsustasin minna ringi mööda teed, sest kartsin natuke seda ees laiuvat sood. Pigem säästsin jalgu ja andsin ka ajule väikse puhkuse enne raskemaid punkte. 9ndasse joostes teadsin täpselt, kust ma sihilt metsa keerasin, kuid ikkagi kaldusin natuke liiga paremale ning lugesin end teistesse orvanditesse kuni ühel hetkel enam miski ei klappinud. Võtsin hoo maha ja üritasin aru saada oma asukohast, ühe pisikese tipukese juures mul see ka õnnestus ning sealt polnud enam palju maad punktini. Umbes minut läks selle etapiga kaotsi. 14ndaga tegin väikse kaare, kui tõlgendasin punkti piirkonda natuke teisiti ja otsisin vale objekti, legendi oleks pidanud natuke varem vaatama (+30''). Viimane pikk etapp tekitas raskusi. Punktist väljudes olin teinud teevaliku ära, kuid täpsemalt jäi planeerimata etapi esimene osa. Selle tulemusel võtsin liigselt raiesmikku, kindlasti oleks aega võitnud natuke ülevalt poolt minnes lagendikku ja metsa kasutades. Lisaks veel ülearuline sakk, kui üritasin ees jooksva võistleja tempot hoida ja suund jäi kontrollimata (+1.00). Millegi pärast arvan ma ikkagi, et minu teevalik oleks pidanud olema kiireim, kui oleksin selle puhtalt sooritanud, aga vasakult punktile lähenejad olid paremate etapiaegadega. Viimased lühikesed etapid kannatasin ka ilusti ära ja üldiselt jäi sisse hea tunne sellest jooksust. Algus oli krabe, aga vähemalt sealt edasi sain orienteerumisega päris hästi hakkama. 9nda kohaga pidi sel päeval rahule jääma.
Kokku teevalikute ja vigade pealt kaotust 6min ringis. Kaotus võitjale 8.25.

Tulemused

BMV teade, II vahetus

N21 teade
Rada: 4.5 km
Aeg: 36.44
Koht: 1. / 13
Kuigi tavarajal olin eestlastest paremuselt kolmas, siis otsustati mind jätta teise tiimi. Ise olin selle otsusega päri ning sain pingevabalt teatele vastu minna.
Tavaraja tulemusi vaadates olime kindlad, et leedukate esimesed kaks võistkonda on väga tugevad ning esikolmiku koha eest võitlemine läheb raskeks. Lootsime sisimas napsata pronksi, kuid mulle tundus neljas koht märksa reaalsem.


Vihma trotsides alustasin enda soojendusega, kui esimene vahetus sai metsa. Kirti tegi super tööd ning tuli liidriga koos metsast välja. Sain metsa koos leedu teise võistkonnaga ning otsustasin alguses end tema selja taha hoida ning jälgida mängu. Esimesed punktid tulid ilusti, kuid tundsin end ebakindlalt ning ei julgenud ise vedama hakata. Neljandasse minnes üritasin rohelises lohkudes enda asukoha fikseerida ning sihile jõudes sain kinnitust, et suund on õige. Punkt oli täpselt seal, kus ma seda ootasin, sama ei saa leeduka kohta öelda. Võtsin punkti ning jätkasin leeduka taga, jooksime veel ühest hajutuspunktist läbi, kuid ka see polnud leeduka oma ning sealt edasi pidin võtma ohjad üle ning ise orienteeruma hakkama. 5. tuli ettevaatlikult, aga enne punkti sain enda täpselt paika. Vaatekasse jõudes teadsin, et olen liider ning sain sellele ka kinnitust - super! 9ndale lähenesin ettevaatlikult aga kindlalt. 10. tuli ebakindlalt, teise soo juures ajas sealne reljeef mind segadusse ning sihti meenutav tee ainult süvendas seda. Siiski jäin endale kindlaks ning jätkasin teed punkti suunas, väike lisakaar enne punkti. 11ndasse joostes võtsin meestele sappa ning üritasin tempot kruvida ning samas ka kaarti lugeda, sest nägin, et neil on natuke teine suund. Enne punkti sihile jõudes lasin end rohelisel ära petta ning jooksin otse joones tihedamasse metsa, mis tegelikkuses oli kaardil märgitud valgega. Viga! Suurema lohu juures punkti kõrval sain alles enda paika ning siis kiirelt punkti. 12ndasse joostes olin kogu aeg paigas, aga jooksin punktist mõned meetrid kõrvalt mööda ning selja taha vaatamata jätkasin teed lohku mööda üles ning kui punkti ei näinud, siis arvasin end kohe eelnevasse lohku. Õnneks sain veast üsna ruttu aru ning keerasin end ümber. Punktis saime jälle leedukaga kokku. 14ndasse joostes võtsin juhtimise enda kätte ning sealt edasi suutsin selle hoida oma vahetuse lõpuni.
Evely tegi viimases vahetuses super jooksu ning kasvates edu pea kolmele minutile! SUPEEEER! Uskumatu võistluse käik! Pärast aastast pausi taas Balti meister, seda nüüd juba täiskasvanute klassis! Jeii! :)

Balti meistrid 2014!
Kirti, Sander, mina, Olle, Evely, Lauri

Hehee, päeva kõige õnnelikumad tüdrukud! :P
Pilt: Olle

Tulemused

Next stop Kuopio ja Jukola! :)

EMV lühirada ja teade

Eesti MV lühirada, Uniküla
25+ kraadi

Rada: 5.01km
Aeg: 40.01
Koht: 5. / 37

Sel päeval sõeluti välja parimad kuuma talujad, kes suudavad säilitada värske pea ka palava ilmaga. Mina seda kahjuks ei suutnud.

Teise punktiga kaldusin ära kõrval soo juurde (+15''). Edasi kuni 6ndani sujus jooks ilusti. 7ndasse joostes lasin kaasvõistlejatel ennast häirida ning kaotasin järje (+55''). Pärast viga hakkasin rahmeldama ning ilma et oleksin kaardile põhjalikuma pilgu visanud, hakkasin kiirelt järgmise punkti suunas jooksma. Enne rohelist jäin veel korraks seisma, kuid otsustasin ikka juba tehtud teevaliku kasuks, mis kujutas endast üle mahalangenud puude ronismist väga märjas soos, jess (+40'')! 9nda sain vahelduseks ilusti kätte, kuid 10nda punkti teevalikuga jäin hätta. Algselt mõtlesin lohu äärest ümber mäe teele joosta, kuid siis poole peal muutsin teevalikut ning läksin ikka üle mäe, kuhu oleksin kohe suuna pidanud võtma (+20'').

Pilt: Sander Lembra

11ndaga kaldusin natuke liiga vasakule (+20''), gepsult see välja ei tule. 12ndasse joostes hakkas väsimus tunda andma ning raske oli end otse üle mäe jooksma sundida, seega kallutasin end otsejoones tee peale. Enda arust keerasin metsa kahe künka vahelt, aga tegelikkuses tegin ma seda märksa varem ning sellest tuli ka edasine viga (+1.00'). Tundub, et geps pani jälle mööda, sest paika sain ma end enne punkti tee peal ning sealt edasi jooksin läbi lohkude punkti.16ndasse joostes jäi suund võtmata ning hakkasin rapsides enda arust tee suunas jooksma. Enne õigele teele jõudmist jõudsin minutlise lisakaare teha. Sealt edasi kannatasin finishini ära.
Viga kokku 4.30', millest minut tuli teevalikute pealt. Kaotus võitjale 3.46'. 
Tulemused


EMV N21 teade, Uniküla
25+ kraadi

I vahetus (OK Võru I)
Rada: 6.1km
Aeg: 52.44
Koht: 3. / 22

Tegin lühikese soojenduse, et energiat raja läbimiseks säästa. Kui start käis, tundsin end hästi ja hakkasin puntki suunas kihutama. Esimene tuli kergelt ning vahe teistega oli piisav, et neid mitte näha. Teisega kaldusin liiga vasakule (+40''), kuid sellegi poolest jätkasin liidrina. 3. ja 4. tulid ilusti ning 5ndasse joostes nägin lõpuks ka Annika selga mõned meetrid ees pool teel joostes. Metsa keerates läksid meil aga teed kohe lahku ning ise tegin veel väikse u 20'' vea otsa. 6ndsse otsustasin teed mööda ringi jooksu kasuks, mis tegelikkuses osutus aeglasemaks variandiks (+35''). 7. ja 8. tulid ilusti. 9ndasse kaldusin jälle vasakule (+1.00). 10ndasse olin lihtsalt kuidagi väga aeglane (+50''). 12ndasse minnes olin peast juba parajalt soe ning lasin esialgsel teevalikul ennast liialt mõjutada. Ehk siis plaan oli minna mööda ülemisi raiesmikke, aga kuna kaldusin alumisele, siis oleksin pidanud jooksma läbi enda 14nda punkti, mitte pingsalt esialgset plaani jälgima (+1.00'). Sellel etapil sain poistega ka kokku, niiet tempot sättisin pigem nende järgi. Lõpu kaare kannatasin ka kuidagi ära ja finishis olin üsna üllatanud, kui teada sain, et Annikale üle 5min kaotasin ning ka Kirti oli 2min kiirem.
Kuidagi imelik tunne oli kogu võistluse vältel, kuna kaasvõitlejaid üldse ei näinud (va Annika korraks). Mingit ülevaadet enda jooksust polnud ning see segas keskendumist. Seda pole varem juhtunud, et alates K-punktist kulgeb jooks üksi omas tempos. Olin valmis tirima, aga hajutused tegid oma töö ning traditsioonilisest grupijooksust kujunes üksijooks, mis muutis raja teises pooles enda pingutama motiveerimise eriti keeruliseks. Nojah, järgmine kord olen jälle targem.

Naiste ja meeste esikolmik.
Pilt: OK Ilvese kodulehelt

Tulemused (I vahetus)
Lõpptulemused

EM ja muu

Okeiii, postitus sai valmis kirjutatud tegelikult juba paar nädalat tagasi, nüüd siis Evelyt oodates püüan asjalik olla ja alustatu lõpule viia. 


Jätkame sealt kust jäi pooleli. Ehk siis vahepeal on olnud lihtsalt kiirekiirekiire. Ja kui pole kiire, siis on tunne, nagu tahaks lihtsalt aju välja lülitada ja mitte millelegi mõelda. Nüüd rongis SELLidelt Soome koju reisides võib natuke kirjutamist endale lubada.


Euroopa meistrivõistlused, Portugal, Pamela.

Aili nõeltega torkimas. Hetke skooriks oli 3 nõela
Pilt: Elo

Ütleme nii, et emotsioonid varieerusid ikka täiega ja igas suunas! Lihtsalt kõike sai kogetud ja siin ei mõtle ma ainult korraldusega seoses tekkinud probleeme, sest need muutusid nagunii halenaljakaks lõpuks. Mis aga polnud üldsegi naljaks oli see, mis sai mu jalast ööl vastu lühiraja finaali.

Kui Portugali jõudes olid jalad kuidagi tuimad, siis pärast Aili käte alt läbi käimist ja nõeltega säärte torkimist hakkasin alates tavarajast tundma, et jalad liiguvad päris hästi ja olen võimeline korralikus tempos jooksma küll. Ka järgneval kahel puhkepäeva o-treeningutel tundsin, et enesetunne on hea ja see süstis kõvasti usku endasse. Kuid kuid, ega siis kõik ei saa ju nii libedalt minna! Lühiraja finaalile eelneval õhtul hakkasin tundma, et miskit on vasaku jala kannaga valesti, kuidagi valus oli ja järjest valulikumaks iga natukese aja tagant läks. Öösel ärkasin valu tõttu üles, ei saanud jalga kuidagi hoida, et valus poleks. Käisin veel alt korruselt mingit valu leevendavat kreemi otsimas, aga ka see ei aidanud ja öö möödus poolunes hommikut oodates. Hommikul voodist tõustes ei saanud kannale toetudagi, rääkimata selle puudutamisest, seega käis liikumine ainult päkale toetudes. Lühirajale minek oli tõsise küsimärgi all, aga kuna Türgist oli kogemus olemas, et võimatust olukorrast on võimalik adrenaliini abil välja tulla ja Aili ka toetas täiega, siis otsustasin ikkagi proovida. Lisaabiks veel 4 ibukat umbes kolme tunni jooksul enne starti + karantiini sõites seoti jääkott ka kanna ümber. Soojenduse ajal püüdsin kannale toetumist vältida, kuna endiselt oli valus, eriti just allamäge joostes, mis oli tõeline piin, aga kui käis stardipiiks, ununes valu. See-eest tundsin, et jalad on kuidagi pehmed ning ei suutnud neid lihtsalt kiiremini liikuma panna, lisaks hakkasid poole raja peal ka jalatallad tuld lööma, mis hakkas ka tähelepanu kõrvale juhtima. Ilmselgelt ibuka üledoos :D Nii saigi üks suurem kahe minutline viga raja teises pooles sisse lastud ja tagant startinu püüdiski mu kinni. Lisaks veel raja algul, kui rada läks risti esimesest punktist mööda, siis võtsin ma automaatselt suuna esimesele punktile ja kaotasin ka päris palju olulised sekundeid sinna. Finishis olin rahul, et jooks sai joostud ja see tunne, kui Aili tuli kahe jääkotiga mulle vastu, oli lausa super! Tõesti oli selline tunne, et jalad lihtsalt põlevad!

Tavaraja kvalifikatsiooni viimane punkt.
Pilt: Elo

Tundub, et mulle selline shokiteraapia täitsa sobib, sest ka sel korral hakkas valu taanduma ning tavarajale sain vastu minna juba täitsa aksepteeritavas seisundis. Samas enesetunne ja jalad polnud enam nii kerged, nagu nad olid tava kvalifikatsioonis ja puhkepäeva trennides. Esimese poolega suutsin jooksuga väga palju ära anda, kuid ühel hetkel hakkasin tundma, et nüüd on see hetk, kui võib jooksma hakata. See oli täpselt pärast seda, kui pika etapi lõpus (7. punkt) nägin, et Bettina Aebi, kes etapi algul tuimalt eest ära jooksis, oli jälle püütavas kauguses. Kahjuks järgnes sellele rapsimine, mille tulemuseks oli kahe minutiline viga ning vahe 6min hiljem startinud Emily Kempiga kahanes umbes 100m peale. Järgmised paar etappi suutsin end kokku võtta ning ühendada kiire jooksmise

Tavaraja A-finaal.
Foto: Joao Alves

ning orienteerumise. Kuid järjekordsel pikemal etapil (12. punkt) püüdis Emily mu kinni ning nullis vahe. Sealt edasi tegi tempot pigem tema, sest metsas joostes pidin ma kõvasti pingutama, et ta eest ära ei libiseks samas kui teedel suutsin jälle vahe kahandada. Samas suutsin ka ise kaardil järge hoida ja ebavajalikud nurkid jooksmata jätta. 13ndasee joostes tekkis mul väike segadus, kuna tõlgendasin reljeefi valesti ning Emily sai väikse vahe sisse. Õnneks sain oma prohmakast aru ning jooks jätkus punkti suunas. Lõpukaarel püüdsime Bettina ka kinni ning tempo ainult kasvas - super! Tunne oli küll selline, et jookseks sarnaselt tavaraja kvalifikatsioonilegi mõne kildi veel otsa. Samas kui raja algul olid jalad nii väsinud ja ei liikunud üldse.
Teate hommikuks oli tekkinud väsimus ning pingutamine tundus juba jube raske. Lisaks valutas veel ka kand võistluse ajal, mis ei teinud olekut üldsegi kergemaks. Raske, väga raske jooksuvõistlus!

Lühiraha kvalifikatsioon: 24. koht (32), tulemused
Tavaraja kvalifikatsioon: 13. koht (23) ja pääs A-finaali, tulemused
Lühiraja A-finaal: 75. koht (94), tulemused (kõik said A-finaali)
Tavaraja A-finaal: 42. koht (50), tulemused (iga jooksu 17. kiiremat said A-finaali)

Eesti tiim
Pilt: Elo

Jalahädade tõttu otsustasin Portugalist otse Soome koju sõita ja Jüriööst siiski loobuda. Võtsin mõne päeva kergelt ja püüdsin jooksmisest eemale hoida, sest kandis andis ikka veel ka kõndimisel tunda. Nädal pärast teadet otsustasin siiski orienteerumistreeningule minna ja üllatuslikult polnud kand üldse probleemiks. Järgmine päev läksin veel jõutrenni, kus tehti ka jalgadele jõudu ja muidugi ei suutnud ma end ka seal tagasi hoida. Tulemuseks oli kand natuke hell õhtul ja nädalavahetuseks lihased valusad. Seega FinnSpringil polnud jälle minek just kõige kergem.

Enne Tiomilale minekut võtsin osa ka Mehiläinen sprindist, mis on üks Huippuliiga etappidest. Hommikune kvalifikatsioon oli võitlus külmaga, kuna hommikul sadas lund ja temperatuurid olid madalad. Päris ideaalne sooritus polnud, aga 20. koht tagas koha õhtuses A-finaalis. Õhtul aga orienteerumine ei tulnud üldse välja, pluss lisaks puudus ka loogika selle jooksu ajal ning nii ma jooksingi läbi keeluala. Tasuks DQ. Tulemused

Tiomila läks lihtsalt lõunasöögiks söödud salati kaela, kui raja teises pooles kõhuvalu jooksmist ja pingutamist segama hakkas. Sellegi poolest õnnestus mul võistkonda 25 kohta tõsta ja enda vahetuse tulemuseks jäi 54. koht.  Kokkuvõttes 94. Tulemused

Super mõnusad õhtused jooksuotsad
lagedatel kivitasandikel :)

Pärast Tiomilat läksin otse geoloogidega viieks päevaks Brändö saartele kivisid uurima, millest
kujunes minu jaoks suurem pähkel, kui ma ette oskasin kujutada. Siiski siiski jäädi minuga väga rahule ning lõpuks valiti isegi parimaks õppijaks, hehe. Tegu oli minu jaoks väga raske nädalaga, kuna veetsime iga päev väljas külma ja tuult trotsides ligi 9h. Koju jõudes läksin kas kohe jooksma, sauna või sõime ja hakkasime kaarte joonistama või raportit kirjutama. Mõnel õhtul sai ka hilja öösel lühikesel jooksuotsal käidud. Kuigi igal õhtul lubasin endale, et järgmine päev lähen kindlasti 11 paiku magama, siis reaalsuses kujunes sellest ikkagi 12+, sest lihtsalt ei jõudnud asjadega varem ühele poole. Lisaks oli iga päev selline tunne, nagu kohe-kohe jääksin haigeks, sest nohu kimbutas ja pea valutas pidevalt. Sellegi poolest oli see väga vinge kogemus koos super toredate ja toetavate õppejõudude ja õpilastega. Nagu reaalselt, siin olnud aja jooksul olen ma pidanud korduvalt endale tõdema, kui vale võib esmamulje olla! 
Lisaks peab ära mainima, et sel nädalal tegin ma kindlasti oma saunas käimise rekordi - 7-st päevast 5 lõpetasin ma saunas! Mõnus!

Edasi oli aeg suund võtta Eesti poole - SELL Games ja Tartu ootas.
Sellest kujunes rohkem selline tore nädalavahetus koos sõprade ja orienteerumisega. Super tore oli kõiki jälle üle pika pika aja näha! Ja poodiumil saada on ka muidugi tore. Sprindis pidin tunnistama Evely üleolekut, kui ise raja lõpuosas ennast ette lugesin ja paralleelsituatsiooni sattusin. Muidu jooksime sekund sekundis. Lühirajal vahetasime Evelyga positsioone. Peab tõdema, et Vooremäel olevad teerajad muutsid orienteerumise päris keeruliseks, sest reljeefist oli raske aru saada, kui kaardil teedevõrk domineeris.
Sprindi tulemused/splitid
Lühiraja tulemused/splitid