Vaheaeg

Algas see mulle juba reede varahommikul koos kolme Antsla türduku ja nende treeneriga, kui seadsime sammud Tallinna poole, et esinada Audentese lasketiirus(vms-s) Võrumaa kodutütreid õhupüssi laskmises. Minu ülesandeks oli lasta istudes toelt 20 lasku. Sain ilusti hakkama ka, võisiis ka mitte nii ilusti, sest püss tegi nalja minu üle ja selle taha jäi mõnigi lisapunkt ja ajanappus:/. Aga peasi et treener rahul oli ja tulemuseks ka ilusad 189p (võrdluseks, maakondlikel lasin kiiruga 181p).

A vahet pole. Igaljuhul laupäeval läksime koos Kumega Koku jooksule. Kume pani kohe alguses tempo peale, mis mulle üldse ei meeldinud. 20km no tõesti ei suuda joosta 5-6min/km-le eriti peale puhkust. Seega hakkasin tempot blokkima ja nii kulus aega meil 2.53min. Ise olen rahul.:D

Pühapäev oli puhkepäev, vist. :D

Esmaspäev algas tund aega varem kui pidi. Ehk siis pool 7. Avastasin ma selle muidugi alles siis, kui ma hommikusöögiga hakkasin lõpule jõudma ning seinakellele pilgu heitsin. mnjaaa, ilmselhelt olin unustanud telefonil kella keerata (y) !:D Seega sain lihtsalt tunnikese passida... vinge!
Pärast hommikust failimist asusin Põlvasse teele, et sealt kobrastega Sihvale sõita.

Sihva laager

Esmaspäev:
H: Linda ja Daisyga rahulik jooks üle Seinamäe. 8,2km ja 53min.
Õ: Hannulga läksime tõuse ründama. Esimeseks sihtmärgiks oli väike Annemägi. Ootamatult olid teerajad kuhugi ära kadunud ja pidime jooksma mingi pika heina sees ja lihtsalt oletama, kust kunagi tee minna võis. Sealt edasi suundusime Suure Marjamäe poole,mille me ka vallutasime. Oleks vaid teadnud, et seal niii märg, mudane ja rõve on.. Ja siis tuli aeg suunduda Hobusemäele. Ühest otsat hops,hops üles ja siis mõnusa sammuga teiselt poolt mäge alla. Alla minnes muidugi lasime vaba käiguga ja oh seda rõõmu kui jõudsime viimasele, kõige järsemale ja libedamele ja mudasemale lõigule. Ma imestan, et me Hannuga ikka püsti jäime ja ma ainult ühe oksaga vastu nägu sain:D. Kortinatsioonivõime oli meil siiski tasemel! Aga et näha meie libisemise jälgi keerasime otsa ümber ja läkisema sama teedpidi üle Hobusemäe tagasi Sihvale. Peaks mainima, et mõnusad jäled jäid maha:D KÕVV TRENNN!!!:D 57min ja 8km
VägaÕhtul: 50min saalihokit.

Teisipäev:
H: Soojendus 19min, siis 32min jooksutehnikat ja lõdvestus 19min.
Õ: Terve päeva olime Hannuga mõelnud,mida õhtuse trenniga teha.. Lõpuks, kuna olime niivõrd väsinud ja kellelgi treeningu suhtes ei sähvatanud, läksime uuesti Hobukale, et mõni hea pilt saada sellest laskumisest või siis lootuses, et keegi seal tasakaalu kaotab ja mõne pildi porikäkist saaks:D Aga no seekord olime ettevaatlikud ja tulemuseks: ei midagi. Ainult 38min jooksu
VÕ: Mitt ja Post korraldasid saalis mälutrenni. Kaks võistkonda, 2kaarti(üks ühes otsas saali, teine teises otsas) ja nii pidime võistkonna peale kõik ~60kp-d teisele tühjale kaarile märkima. Aega läks aga asja sai. Hiljem jätkasime oma õhtut saalihokiga, et kell oli juba 11 läbi, pidime leppima 38minutilise mänguga.

Kolmapäev:
H: Bussiga Apteekrile, sealt jooksuga koondise testjooksu ringe ketrama Hannuga. Essa ring polnud paljulubav- tõuse oli pea võimatu joosta nagu jookseks kohapeal, niivõrd libe oli, kets lihtsalt käis all.. aga õnneks jutt jooksis ja ei pannud tähelegi kui juba trenn läbi oli. 9.5km ja 1h6min
Õ: Kuna plaanid Tehvandi immiradadele jookma/kulgema minna nurjusid, siis jooksime lihtsalt Daisyga Sihvalt vana rullikat pidi Pühakale(nägin Kalevit, vend oli nii õnnelik oma kipsis käe üle (y) :D:D::D). Pühakal veids ujumist, mullivanni ja sauna.
45min-7.5km
VÕ: Viimane saalihoki trenn 56min. Ei saa mainimata jätta, et mulle hakkas saalihoki meeldima :D:D:D

Neljapäev:
H: MATKKKKKKKKKKKKKKK!!!
Matka trjektoori määramisega läks jälle raskeks, üldse ideid polnud. Igal pool oli ainult asfalt. Õnneks mul hakkas sähvatama, sain mingi teekonna kokku mõelndud ja asusime teele - Mina, Hannu ja Võss.
Essad 30min jooksu olid rasked, kõik lihased valutasid juba mitmendat päeva, aga nüüd oli kuidagi eriti hull. Lisaks viis minu valitud tee kuhugi talu juurde ja sealt edasi muutus porine tee mingiks rõveduseks. Hiljem saime muidugi teada, miks see nii oli. Vastus on lihtne: HOBUSEEEEEEEEED!!!!! Algselt ei lasknud end eriti neil häirida, mis nad ikka teha saavad.. läksin neile lähemale ja siiiiis, lähenes mulle üks hobune, mine nohhhh, see oli jube, ma ei ole koeri ka nii palju kartnud kui neid, endast mitu korda suuremaid hobuseid. Kuidagi nii abitu tunne tekkis, tegin hobusele pai(ise jumalast värisesin no:D) ja siis hakkasid teised ka minu poole tulema. Siinkohal aitasid mind kiired jalad. Edasi otsustasime minna mingi ülisuure ringiga hobustest mööda ja sellest ajast peale hakkas ka üliüliüli külmmm. Pidevalt seljataha vaadates jõudsime suurele teele. Vahepeal olime juba trejektoori suhtes plaane muutnud ja nüüd tekkis probleem, et kuidas talust läbi minna. No mis seal ikka, lihtsalt läksimegi teise hoovist läbi, hiljem muidugi nägime, et oleks saanud ka talu kõrvalt minna, a no kaardil toda teed polnud, nagu polnud ka juurde tekkinud suures koguses tiike. Et käed olid ülikülmunud, siis kaardivaatamisest ka suht loobusime ja läksime suvalt läbi metsa(kaart taskus), sest jälle kaardil olevaid teid maastikul polnud. Igaljuhul saime mõnusalt mingites soodes seigelda ja veel rohkem jäätuda.. Kui lõpuks teele jõudsime muutsime jälle plaane, ehk siis lühendasime jälle ringipikkust.. Keha oli nii jääs, et liikumisega tekkis juba probleeme. Niisiis otsutasime üksmeelselt asfaldi kasuks, missiis, et algselt poleks see meile kõneallagi tulnud.
Kokku siis 2h10min ja ainult 15km:D KÕVVVV :D

(Peaks selle jutu juurde lisama, et täna nägin unes hobuseid, huvitav küll miks:D)

Koju minnes sain veel Sõmmerpalus passiga ja külmuda ja mingi perverdi monoloogi kuulata, õnneks Marianne ja ta sõbrad olid ka minuga, vedas:D

Nii see laager läbi saigi.