Eile sai osa võetud ühest ütlemata toredast üritusest : Jõlumatk - 20 Eesti kõrgema "mäe" vallutamine. Kui eelmisel lumevaesel aastal tegid jooksjad läbi selle u 3.15h-ga, siis sel aastal paksu lumega kulus meil täpselt poole kauem selleks aega (ehk siis eelmise aasta matkajatega sama kaua). Ise olin arvestanud nii u nelja-viie tunniga, ups, läks veids kauem.
 |
| Ja nii see algas. Meie ees rada lahti lükkamas, teised järel :) |
Enamasti kulges teekond mööda lagedaid ja Haanjamaa võsaseid metsi. Mida lõpupoole, seda rohkem saime kasutada lahtiaetud teid (aga seda ka ikka minimaalselt). Lumi oli enamasti põlvini, kohati isegi natuke kandis meid. Nii palju kui joosta kannatas selle 6+ tunniga, meenutas see pigem põlvetõstet või siis hoopis kõrgus-kaugus-hüppeid. Lagedatel eriti paksus lumes andsid reied kohati päris korralikult tunda, ainult suure tahtejõuga suutsin neid seal edasi liikuma sundida. Justkui kõik energia oleks otsas ja siis sealsamas, kui raskemast kohast läbi sai, tuli kohe jälle uus energialaeng ja väsimus oli seljatatud. Alguses, kui varbad külmetama kippusid ja kilomeetrid üldsegi ei tahnud mööduda, siis käis küll ei-tea-kui-mitu-korda peast läbi mõte, et miks ma end sellesse jamasse mässisin. Tegelikult oli see ikka parim viis pühade veetmiseks! Isegi ema ja isa suutsin kaasa vedada. Nemad läksid koos teistega matkma, kuigi nende matkatempo meie "jooksmisele" palju alla ei jäänud. Isa grupp lõpetas kõigest 45min pärast meid. Vähemalt sai isa käest tänusõnu kuulda, et ma tema ka endaga kaasa vedasin, jei.
Kui metsas seigeldes tundus, et reied saavad kõvasti vatti, siis koju jõudes andsid hoopis sääred tunda. Jõulupraed said küll korralikult maha raputatud! :D
Eriti vahva oli see, et kahel korral ootas meid ees Eesti Pagari auto ja sealt saime lisaks teele ka kohupiima saiakesi. Supersupersuper!
Lisaks meile, 11-le "jooksjale", kes vapralt matka alustasid, liitus pärast kolme inimese loobumist meiega koer. Vedas tal, et me nagunii olime sunnitud pärast paaritunnist ringi tema kodutalust mööda jooksma. Eks ta oli ikka päris kutu ka sellest üle-pea-lumes silkamisest. Väike meelelahutaja meil :D:D
 |
| Meie punt Vällamäel. |
 |
| Väiksed lisaraskused, et liiga kerge poleks ;) |
 |
| Eks see paras sumpamine oli. |
 |
| Võsssss |
 |
| Tasakaaluharjutused. |
 |
| Väike tee ja saiakese peatus. |
 |
| Robi ikka kõige ees. |
 |
| Suur Munamägi |
Kokku startis mägesid vallutama 95 "lumeilvest".
Kui meie lõpetasime hämaras ja saime ilma lambita, siis järgmised tulid juba pimedas.
Järgmine aasta jälle? - IKKKAA!!
Veel pilte (Võrumaa Spordiliit)
See on tõesti vahva retk! Mõned korrad endalgi see ettevõtmine tehtud, nii alla põlve lumega kui ka üle põlve lumega. Paksu lumega sain 3:35-ga ja eelmine aasta vähese lumega 2:34-ga hakkama. Haanja loodus on võrratu, eriti sügavas talves. Vanad lume alla mattunud talud näevad eriti mõnusad välja. Idüll.
VastaKustutaSee talv peaks 40 tippu ette võtma, või ränkade olude puhul vähemalt tipud 21-40, oled jalg?
Rahulikku vana aasta lõppu ning jaksu ja edu uuel aastal põhiklassis!
Esimesel Winter Xdreamil tegid kiiremad 2 h 30 min selle tripi ära koos väikese köielaskumisega munamäe tornist. Endal sai rajal oldud 2.37. Lund nagu jagus ka tookord, nagu ka külmakraade. Andke kuuma.
VastaKustutaL.M.
Mul veel arenguruumi jagub! :) Selle 40 tipu ründamise võiks ette võtta ilma lumeta, siis oleks jalg küll, kui tempot just väga üles ei kruvita.
VastaKustuta