41. Tartu Maraton

Enne starti ei osanud ma midagi arvata, kauaks ma sinna kulgema jään. Mõtlesin vaid, et väga hea oleks, kui suudaks eelmise aastaga samasse auku sõita, sest hetke suusavormist ei olnud väga aimu + ilma lubas ka kehvemapoolset. Samuti tundusid käed endiselt vägaväga nõrgad olevat ja sel aastal on pea kõik trennid kujunenud rahulikeks matkamisteks. Alguses sellepärast, et jalg ei kannatanud tõusude jooksmist ning hiljem kulus alati poole trenni pealt pidamine ära.. või oli see ikkagi laiskus, ei tea :D

Maratonist:
Sel aastal sain ma startida juba 9. stardigrupist. Ei pidanud enam täitsa lõpust alustama, jee! Aga kahjuks ei osanud ma oma stardiedu enda kasuks pöörata.. vastupidi, kui start käis, siis ma lihtsalt seisin seal kurvis ja seisin ja seisin ja seisin.. Jube ja kui üks hetk liikuma sain, siis oli juba hilja. Staadionilt esimesele laugele laskumisele minnes avastasin enda ümber olevat ainult 4000 ja 5000ga numbrid.. Mõni väga üksik 2000 ja 3000ga eksis ka sisse ära.. Oi see oli valus hetk, pidi kiirelt asja parandama hakkama, aga aega selleks kulus. Kusjuures võrdlesime sugulasega aegu, see vahe, mis meil stardis tekkis, püsis ka finishini. Sel aastal võitis tema napilt mind, eelmine aasta kuulus see napp võit mulle.. Ja muidugi ei näinud me ka sel korral üksteist rajal :D

Foto: Grete Krüger

Aga sõidu juurde tagasi minnes, siis enne Harimäge tekkis kerge väsimuse hetk, JUBA! Võib-olla tulenes see Harimäe kartusest, igaljuhul võtsin ma tempo maha, aga sellegipoolest oli üllatus suur, kui üks hetk juba Harimäe torni nägin.. Ise olin valmis veel pikalt seda tõusu võtma. Aga no väga hea, sain kerge energialaengu sealt ja siis hakkasin taas ise teistest mööduma. Kuna ilm oli pärispäris tuuline, siis oli tore aega sisustada teiste inimeste tühja koha pealt kukkumistega.. Nii mõnedki suutsid endale tokke jalge vahele panna ja siis tõusul/laskumisel/tasastel aladel ninuli käia. Üks mees otsustas seda muidugi täpselt minu kõrval teha ja veel niimoodi, et ma sain tema suusalt tugeva löögi vastu reit.. No oli alles lend! Jalal sai päris päris valus, aga õnneks läksid mõtted kohe mujale ja sõitu segas see vähe.. Nüüd on muidugi päris ilus ja suur muhk/sinikas reiel!
Muidu oli jällegi väga lahe, vaatamata suurele tuisule, nautisin ma igat minutit rajal, tglt ka! Suuskadega olen ka väga rahul. Paps tegi jälle head tööd! Vaid mõni üksik kord andis suusk tagasi ja teistega võrreldes libises ka päris hästi :) Täitsa tore on nii maratoni sõita, kui endal jõudu on ja piinarikkalt kilomeetreid luguma ei pea. Jaa, valusad kogemused eelmisest aastast! :D Seekord õnneks kuskilt miskit nii rängalt ei valutanud, et see oleks sõidukiirusele laastavalt mõjunud. Alaselg andis tunda, aga no nooremana sai seda valu klassikat sõites kõvasti kannatatud, niiet polnud üldse hullu. Käed olid ka väsinud, aga tõugetes nagu jõudu oleks ikkagi olnud, ei seisnud enam ühel kohal, täitsa liikusin - positiivne! :D Pingutada ka jõudsin, ei lasknud tempot alla ja päris meeldiv oli vaadata, kuidas sel korral möödusin mina viimasel 16 kilomeetril inimesest, mitte nemad minust ja veel massiliselt. Mõnus areng on ikka suusas olnud, isa isegi kiitis eelneval päeval mu tehnikat, jeii!!! Loodetavasti saab seda arengut suvel jooksukiiruses ka näha! Kuigi jahhh, ennem peaks jalg jooksukõlblikuks saama.

Palu TP 46.6km läbitud

Pilt: Taavi Kottise

TP ajad võrreldes eelmise aasta aegadega:
Matu TP 0:53:51 -2.07
Ande TP 1:41:11 -7.46
Kuutse TP 2:19:57 -14.26
Peebu TP 2:51:37 -21.27
Palu TP 3:23:25 -26.51
Hellenurme TP 3:53:55 -34.30
Finish Elvas 4.34.28 -43.49

63km:
Aeg: 4.34.28
Koht: 1781
Naistest 67.
N20: 6.koht

Tulemused

Loodetavasti järgmine aasta siis enam kurvist startima ei pea! :)