Mulle ikka ei istu see suuskadel orienteerumine. Kui kaardi kätte sain, viskasin pilgu kogu rajale, tundus täitsa okei.. Rajale saades hakkasin kohe tempokamalt sõitma, tundus justkui lihtne punkt olevat.. aga no ei saanud hakkama! Tore oli end 15ndast punktist leida.. Teine punkt oli eriti lihtne, liti aint suurele autoteele ja siis loe aint välja kust ära keerata. Aga loomulikult suutsin ma keerata kohe algul valele teele ja siis täiesti vales suunas kihutama hakata.. õnneks oli kompass kaasas ja pika ukerdamise peale jõudsin ka suurele teele välja.. Seega suutsin juba essa kahe punktiga kokku mingi 7min viga teha.. Ilus algus või eiii! Edasi üritasin rohkem kaardilugemisele tähelepanu pöörata, mis tähendas palju seisakuid, sest suutsin koguaeg järje kaardilt kaotada.. või nohh, ei suutnud lihtsalt oma asukohta üles leida.. Lõpuks hakkas isegi mingil määral looma, kuigi vigasid tuli veel ja veel. Kindlasti mängis seal rolli ka asjaolu, et mu mõtted rajal jagunesid orieneerumise ja suuskade vahel. Lihtsalt NIIIII KAHJU oli suuskadest, jube.. Tundsin, kuidas suusad lihtsalt hävisid all.. Aga jaaa, imselgelt polnud eriti mõistlik teha hooaja esimene SO start eestikate tavarajal :D Ei nohh, vähemalt on lootust, et kui kunagi veel sel hooajal starti satun, et siis ei pea algtõdesid enam meelde tuletama hakkama vigade arvelt :P
Kokkuvõttes kaotasin paljupalju Evelyle. Suurem osa tuli vist vigade arvelt, oihh. Aga sain oma pronksi kätte, mida ma sealt otsima läksin.. Veids häbi oli, a no mis seal ikka :D
TULEMUSEDTeekondPiret, Evely, mina
Ja paljukuuldud küsimusele, et miks ma eile sprinti ei sõitnud, on lihtne vastus : trenn tahtis hommikul külmas tegemist ja no isa juubel tahtis tähistamist :)
Seekord siis sedamoodi!
PÜHAPÄEVAL TARTU MARATONIL NÄEME!!!!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar